Gastrotehase kurb lõpp: Plaueni restoranid on väljasuremise äärel!

Gastrotehase kurb lõpp: Plaueni restoranid on väljasuremise äärel!

Plaueni “Gastrofabriki” ümbritsev olukord tekitab linnas palju kõneainet. Mõni päev tagasi kuulutati välja populaarse restoranikontserni pankrot, mis on oma loomisest saati pakkunud kulinaarset mitmekesisust suurepärases kesklinna asukohas. Kuigi paljud kodanikud vaatavad sulgemisi kahetsusega, kostab ka hääli, kes kommenteerivad omaniku Manuel Bendigi olukorda. Nagu Vaba ajakirjandus teatati, et toon Plauenis jääb haletsemise ja pahatahtlike kommentaaride vahele.

Maksejõuetusest teatas esmaspäeval ametlikult pankrotihaldur Andreas Hiecke ja see on paljudele üllatusena. Varem loodeti linna toitlustussektoris alati positiivset pööret, kuid nüüdseks on see ootamatult luhtunud. Eriti traagiline on olukord viie restorani puhul, mis olid väga populaarsed mitte ainult turistide, vaid ka kohalike seas. Uudis Bendigi makseraskustest tuli avalikuks veidi enne lihavõtteid ja tuli ajal, mil toitlustustööstus on niigi tohutu surve all.

Kriis toitlustussektoris

“Gastrofabriki” juhtum ei ole kahjuks üksikjuhtum. Aasta-aastalt võitlevad ellujäämise nimel arvukad toitlustusasutused. 2023. aastal on iga kümnes toitlustusvaldkonna ettevõte loobunud. Alates 2020. aastast on uksed sulgema pidanud ligikaudu 48 000 ettevõtet ja esitatud on 6100 maksejõuetuse avaldust. Vastavalt analüüsile päevauudised Sulgemiste arv oli eelmisel aastal 14 000, mis on suurem kui eelmisel kolmel aastal, kuid jääb alla koroonapandeemia eelsetele tingimustele.

Toitlustustööstus on viimastel aastatel tohutult kannatanud, muu hulgas pandeemia ja inflatsiooni mõju tõttu, mis põhjustab tegevuskulude taevasse tõusu. Lisaks on tööstus alates 2024. aasta jaanuarist pidanud toime tulema toidu käibemaksu tõusuga 7 protsendilt 19 protsendile, mis raskendab olukorda veelgi. Föderaalvalitsus ootab sellest maksutõusust 3,4 miljardi euro suurust lisatulu, kuid jääb õhku küsimus: kui paljud ettevõtted suudavad selle üle elada?

Kibe reaalsus

DEHOGA peadirektor Ingrid Hartges kirjeldab praegust olukorda kui “kibedat”. Lisaks suurenenud kuludele on probleeme ka personaliga, mis tekitab paljudele restoranipidajatele lisakoormust. Huvitav on see, et 88 protsenti pankrottidest puudutas väikeettevõtteid, kus sageli oli vaid mõni töötaja. Eriti nukker näeb olukord välja vähem kui viis aastat tagasi asutatud noorte ettevõtete puhul: peaaegu pooled neist on juba äärel.

2024. aasta võib osutuda proovikiviks paljudele toitlustusettevõtetele, sest eksperdid ennustavad maksejõuetusjuhtumite sagenemist pandeemiaeelsele tasemele. Üle 15 000 restorani, pubi ja kohviku üle Saksamaa on hinnatud maksejõuetuse ohuks. Murettekitav trend, mida ei tunne ainult Plauenis.

Gastrotehase tulevik on endiselt ebakindel ja töötajate saatus ripub kaalul. Juhtum pole mitte ainult märk raskustest, millega toitlustustööstus peab võitlema, vaid ka kirglik üleskutse poliitilisele ja sotsiaalsele tasandile toetada selle olulise tööstuse huve. Ilma elava gastronoomiata on iga linn kaotanud suure osa oma võlust ja elukvaliteedist.