Punane hoiatus: praegune peentolmu tase ohustab Dresdeni õhukvaliteeti!

Punane hoiatus: praegune peentolmu tase ohustab Dresdeni õhukvaliteeti!

Milline on Dresdeni õhukvaliteet? Praegused mõõtmised näitavad, et olukord linnas on kriitilises vahemikus 24. oktoobril 2025. Winckelmannstrassel asuv mõõtejaam registreerib peentolmuosakesi kuni PM10 õhukuupmeetri kohta ja annab asjakohaseid andmeid õhusaaste kohta. PM10 piirväärtused on 50 mikrogrammi õhu kuupmeetri kohta ja neid võib ületada maksimaalselt 35 korda aastas. Aga kuidas on lood teiste õhusaasteainetega?

Siin tulevad mängu kolm väärtust: peen tolm, lämmastikdioksiid ja osoon. Praegused piirväärtused liigitavad õhukvaliteedi erinevatesse kategooriatesse: “Väga halb” määratakse lämmastikdioksiidile üle 200 μg/m³ või peentolmule üle 100 μg/m³. Kategooria „Kehv” on lämmastikdioksiidi puhul vahemikus 101–200 μg/m³ ja tahkete osakeste puhul 51–100 μg/m³. Mõõdukad väärtused, mis kujutavad endast väiksemat terviseriski, on lämmastikdioksiidi puhul vahemikus 41–100 μg/m³, samas kui peen tolm vahemikus 35–50 μg/m³ on klassifitseeritud mõõdukaks. Tundlikel inimestel soovitatakse vältida füüsilist pingutust õues, kui õhukvaliteet on hinnatud "halvaks" või "väga halvaks". Õnneks pole tervisekahjustusi oodata, kui seisund on "hea" või "väga hea".

Mõju tervisele ja EL direktiivid

Õhusaaste mõju tervisele ei tohiks alahinnata. EL teatas, et 2022. aastal suri Euroopa Liidus peentolmu tõttu hinnanguliselt 239 000 ja lämmastikdioksiidi tõttu 48 000 inimest. Need traagilised arvud väheneksid oluliselt, kui järgitaks WHO juhiseid. Föderaalne Keskkonnaagentuur rõhutab, et WHO ajakohastatud õhukvaliteedi juhised on teaduslikult põhjendatud ja nende eesmärk on kaitsta elanikkonna tervist, kuigi ELi piirväärtuste läbivaatamine on peatselt ees. Need uued standardid jõustusid 10. detsembril 2024. aastal.

Viimastel aastatel on tehtud edusamme. Aastatel 2005–2022 vähenes tahkete osakeste põhjustatud surmajuhtumite arv muljetavaldavalt 45%. ELi eesmärk on vähendada surmajuhtumeid 2030. aastaks veel 55%. Sellest hoolimata on õhusaaste endiselt suurim keskkonnatervise oht Euroopas, nagu on näha ka veebisaidil eea.europa.eu.

Ilmastikutingimused ja ajutised koormused

Eriti kriitiline probleem on ilmastikutingimused, mis võivad linnades põhjustada tundidepikkust peentolmu saastamist. Need ümberpööratud ilmastikutingimused põhjustavad saasteainete kogunemist ja ei suuda välja pääseda. Tulevikku suunatud pilk õhukvaliteedile hõlmab ka aastavahetuse ilutulestiku tagajärgedega arvestamist. Ilutulestikud eraldavad igal aastal umbes 2050 tonni peent tolmu, mille tase saavutab haripunkti uusaastaõhtul. Sellegipoolest ei liigitata seda üldise aastakoormusega võrreldes keskseks probleemiks.

Üha selgemaks muutub vajadus õhukvaliteedi parandamise meetmete järele, mitte ainult elanikkonna tervise kaitsmiseks, vaid ka saasteainetest tugevalt kannatavate kohalike ökosüsteemide koormuse leevendamiseks. dnn.de teatab, et mõjutatud piirkondade EU-süsteem 73% on üle kriitilise taseme. Eutrofeerumisele on kehtestatud koormuspiirangud. Siin on vaja tegutseda nii tervise kui ka keskkonna jätkusuutlikuks kaitsmiseks.