Friedrich Merz: Rassistlikud avaldused kohtavad Dresdenis vastupanu

Friedrich Merz: Rassistlikud avaldused kohtavad Dresdenis vastupanu

29. oktoobril 2025 tekitab elevust ja arutelusid Friedrich Merzi visiit Saksimaale. CDU parteijuht kommenteeris oma kõnes oletatavat "probleemi linnapildis" ja andis sellega märku teatud elanikkonnarühmade selgest eelistamisest. Need avaldused aitavad kaasa sotsiaalse arutelu nihutamisele paremale ja kujutavad migrante patuoinadena. Tegelikult kujundavad Saksimaa linnapilti JN väed, AfD ja vabad saksid, mitte aga arvukad sisserändajad, kes on ühiskonna oluline osa, nagu see on demokraatia puhul. Team teatas.

Merzi retoorika, kes peab AfD-d oma suurimaks vastaseks ja saab samal ajal oma saatejuhi Michael Kretschmerilt toetust parempoolsele propagandale, õhutab hirmu migrantide rühmituste suhtes. Selles rõhutatakse, et arusaam, et sisserändajad vastutavad suurema kuritegevuse eest, on alusetu. Analüüs näitab, et migrandid ei pane kuritegusid toime ebaproportsionaalselt palju ning hirmu nende ees kasutatakse sageli vahendina sotsiaalse ebavõrdsuse ja rikaste mõju kõrvalejuhtimiseks.

Solidaarsus lõhestumise asemel

Üritusel rääkisid Saxon Refugee Councili, Fridays For Future Dresdeni esindajad ning aktivistid nagu Rasha Nasr, Clara Bünger ja Kassem Taher Saleh kaitseotsijate ebakindlast eluolukorrast ja sageli jõhkratest väljasaatmistest. Nad rõhutasid sotsiaalse ja keskkonnaalase võitluse vahelise seose tähtsust. Nad said muusikalist tuge erinevatelt artistidelt, nagu C.C.Estrés ja puhkpilliorkester Fiatelle. Mitmekesise Dresdeni loomiseks nõuti ka tugevat osalemist teisipäevasel meeleavaldusel rassismi ja parempoolse agitatsiooni vastu.

Üldiselt on rassism tänase arutelu keskne teema mitte ainult Saksimaal, vaid kogu Saksamaal. See on struktuurne ja sotsiaalne nähtus, mis mõjutab põlvkondi, nagu on selgitatud [bpb] artiklis (https://www.bpb.de/shop/zeitschriften/apuz/antirassismus-2020/316760/rassismus-in-der-postmigrantischen-gesellschaft/). Rassism mõjutab ebaproportsionaalselt palju sisserändaja taustaga inimesi ja seda peetakse sageli ohuks sotsiaalsele paljususele. Saksamaal on rändetaustaga 21,2 miljonit inimest, mis vastab 26%-le elanikkonnast. Nende rühmade diskrimineerimist ei tugevda mitte ainult individuaalsed eelarvamused, vaid ka struktuurilised ja institutsionaalsed tingimused.

Teadusuuringud ja kodanikuühiskond

Selle vastu võitlemiseks asutati riiklik diskrimineerimise ja rassismi jälgija (NaDiRa), mis kasutab uuenduslikke meetodeid ja teeb tihedat koostööd mõjutatud kogukondadega. See Berliini DeZIM-i instituudis põhinev uurimus uurib rassismi mõju sellistes valdkondades nagu tervishoid, eluase, töö ja haridus. Eesmärk on välja töötada pikaajalised näitajad, mis näitaksid struktuurilisi puudusi, nagu on selgitatud Racism Monitoris.

Kokkuvõttes on sotsiaalses diskussioonis hädavajalik rassismi avalikult nimetamine ja solidaarsuse esiplaanile seadmine, et ületada lõhestumine ja ebavõrdsus. Arengud Saksimaal on selge üleskutse kõigile, et nad astuksid aktiivselt diskrimineerivate tendentside vastu.