Dresdeni munitsipaalhaigla võitleb 15 miljoni euro suuruse kahjumi vastu!

Dresdeni munitsipaalhaigla võitleb 15 miljoni euro suuruse kahjumi vastu!

Pole saladus, et tervishoiutööstus seisab praegu silmitsi suurte väljakutsetega. Dresdeni linnakliinik pole erand. 2024. aastal pidi kliinikum leppima arvestatava ligi 15 miljoni euro suuruse kahjumiga, mis oli aasta varem oluliselt väiksem, 6,5 miljoni euroga. Selle rahalise tasakaalustamatuse peamised põhjused on personali- ja materjalikulude järsk kasv ning erakordselt kõrged kollektiivläbirääkimiste lepingud, nagu MDR teatab.

Surve kliiniku juhtkonnale on märgatav. Rahalise olukorra leevendamiseks kavandab kliinikum juba säästumeetmeid. Algselt oodati veelgi suuremaid kahjusid, kuid ravi suurendamise ja sihipärase kulude vähendamise kaudu vähendati kulusid nelja miljoni euro võrra. Kuna 2024. aasta kogutulu on 400 miljonit eurot, on vastutajatel suur lootus tulevikus kokku hoida, seda eelkõige digitaliseerimise täiustamise ja meditsiiniprotsesside optimeerimise kaudu.

Digitaliseerimise takistused

Seda masendavam on tõdeda, et digitaliseerimine Saksamaa haiglates sageli seiskub. Saksamaa PwC uuring rõhutab, et paljudel haiglatel on raskusi tulevaste digitaliseerimisprojektide kulude korrektsel hindamisel. See ei puuduta ainult ostueelarvet, vaid ka tegelikke tegevuskulusid, mida sageli rahastamistaotlustes piisavalt ei arvestata. See muudab selliste asutuste nagu Städtisches Klinikum vajalike investeeringute tegemise veelgi keerulisemaks, kuna kavandatud rahastusest piisab sageli vaid esialgseteks investeeringuteks, mitte aga jooksvateks kuludeks, nagu näitab [PwC uuring](https://www.pwc.de/de/gesundheitswesen-und-pharma/krankenhaeuser/studierung-digitie-digitie.

Takistuseks on ka ettearvamatud regulatiivsed nõuded ja digilahenduste pakkujaturg. See ebakindlus võib haiglate rahastamise prognoose oluliselt keerulisemaks muuta. Lisaks on haiglad sageli sunnitud juurutamisel lisatööd võtma, mistõttu vajadus personali järele – eriti IT-valdkonnas – kasvab. Kvalifitseeritud töötajate nappus selles sektoris muudab haiglate jaoks vajalike oskuste omandamise veelgi keerulisemaks.

Samm tulevikku

Kuid on ka heledaid kohti. Hästi juhitud digitaliseerimine ei aita mitte ainult parandada arstiabi kvaliteeti, vaid pakub ka uusi tulumudeleid. Digitaalsete ärimudelite potentsiaal on olemas, kuid selleni jõudmine nõuab täiendavaid ressursse ja arendusprotsesse. Hädasti on vaja terviklikku digitaliseerimist, mis läheb kaugemale analoogprotsesside lihtsast “elektrifitseerimisest”, leiab erinevatest ekspertaruteludest pärit tenor. Äge vajadus tegutseda kajastub ka mõistmises, et digitaliseerimise lisandväärtus on eelkõige kvalitatiivse iseloomuga, kuid seda ei ole kitsaste eelarvete ja suure puudujäägi ajal lihtne turundada, nagu [teave kma-lt](https://www.kma-online.de/aktuelles/it-digital-health/detail/finanzsluecken- Bremsen-digitalisierung-in-krankenhaeusern-51000) teeb selgeks.

Üldiselt seisab Dresdeni munitsipaalhaigla silmitsi keerulise tasakaaluga finantsprobleemide ja jätkusuutlike lahenduste leidmise vajaduse vahel. Lähikuud näitavad, kas punaste numbrite spiraalist on võimalik välja tulla ja näha digitaliseerimist pigem võimaluse kui koormana.