Dresdeni kliinik on hädas 15 miljoni eurose puudujäägiga – mis nüüd saab?

Dresdeni kliinik on hädas 15 miljoni eurose puudujäägiga – mis nüüd saab?

Dresdenis on praegu muret tekitav linna tervishoiusüsteem. The Dresdeni munitsipaalhaigla 2024. aasta lõpetas ligi 15 miljoni euro suuruse puudujäägiga. See rahaline tasakaalustamatus ei ole väljakutse mitte ainult kliinikule endale, vaid peegeldab ka üleriigilist dilemmat: üle 80 protsendi Saksamaa haiglatest on hädas sarnaste raskustega, mille põhjuseks on muu hulgas kasvavad personali- ja materjalikulud.

2022. aastal teenis kliinikum käivet ligi 400 miljonit eurot. Sellegipoolest näitavad defitsiidi peamised põhjused, et isegi majanduslikult hea positsiooniga kliinikud jõuavad süsteemse piirini. Haigla kommertsdirektor Dirk Töpfer rõhutab selles kontekstis, et tervishoiusüsteemi väljakutseid ei ole kerge ületada, eriti SPD-st pärit terviseminister Karl Lauterbachi ametiajal, mida peetakse paljude rahaliste raskuste ajaks.

Finantsperspektiivid ja säästumeetmed

Vaatamata negatiivsele saldole on ka optimistlikke lähenemisi. Patsientide ravi paranemise ja range kulude kontrolli tulemusena jäi puudujääk algselt prognoositust väiksemaks. Algselt loodeti kahjumit 19 miljonit eurot. Lisaks registreeriti statsionaarse ravi kasv üle kolme protsendi võrreldes eelmise aastaga, lootuskiiri pakuvad arengud psühhiaatrias, geriaatrilises taastusravis ja ambulatoorses valdkonnas.

Vahepeal on linnavalitsus teatanud, et jätkab kliiniku kui kommunaalteenuste keskse osa toetamist. Sotsiaallinnapea Kris Kaufmann kordas linna seisukohta kliiniku toetamisel, isegi kui poliitilised fraktsioonid CDU, FDP ja Vabad Kodanikud nõuavad karme kokkuhoiumeetmeid. Nad soovivad igakülgset majanduskontrolli eesmärgiga säästa aastas ligikaudu 1,5 protsenti kogukuludest ehk ligikaudu 6 miljonit eurot.

Tervishoiu tulevikuplaanid ja reformid

Kliinik kavandab juba finantsstabiilsuse meetmete paketti, mis hõlmab muu hulgas digitaliseerimise laiendamist ja meditsiinilist spetsialiseerumist. Päevakorras on ka protsesside optimeerimine. Linn soovib edasi lükata ka 2035. aasta tulevikukontseptsiooni, mis näeb ette statsionaarse ravi koondumise Friedrichstadti, samal ajal kui Trachau kiirabi jääb ebaselgeks.

Täiendava toetuse tagamiseks on 2025. ja 2026. aastaks kavandatud föderaalvalitsuse lühiajaline rahaline abi. Need meetmed on seotud Saksimaal kavandatava haiglareformiga, mis peaks jõustuma 1. jaanuaril 2027 ja sisaldab juba üleriigiliste reformide elemente. Nagu Wirtschaftsdienst selgitab, on nende reformide eesmärk muuta tervishoiusüsteem jätkusuutlikumaks ja tõhusamaks.

Praegusel keerulisel ajal tuleb üle vaadata, kuidas Dresdeni munitsipaalhaigla järgmistel aastatel toime tuleb ja milliseid konkreetseid samme saab selle stabiliseerimiseks astuda. Olukord on pingeline, kuid hea käe ja nutikate strateegiatega oleks võimalik kliinikut kursil hoida.