Isa on koolikohustuse vastu: Lucas eelistab õppida kodus!

Isa on koolikohustuse vastu: Lucas eelistab õppida kodus!

Dresdeni kortermajas, kus seinad jutustavad paljude perede lugusid, elab 16-aastane Lucas koos oma üksikisa Martin Heinrichiga. Lucas lahkus koolist 2023. aasta detsembris ja on sellest ajast peale oma haridusteed kodus jätkanud. Tema isa, kes peab Saksamaal koolikohustust aegunuks, võitleb bürokraatlike takistustega, et oma poega alternatiivses õpikeskkonnas toetada. Juhtum on nüüdseks kohaliku ühiskonna kihama pannud ja tõstatab olulisi küsimusi koolikohustuse kohta.

"Ma ei taha, et mu poeg sinna läheks," kirjeldab Martin Heinrich oma muret poja hariduse pärast. Kuna Lucas nägi põhikoolis lugemis- ja kirjutamisraskusi, on tema suhted kooliasutusega halvenenud. Keskkoolis seda probleemi piisavalt ei teadvustatud ega propageeritud. Martinile on selge, et Saksamaa haridussüsteem ei ole õige vastus tema poja vajadustele. Ta näeb ennast ja Lucast "katkise süsteemi" ohvritena ja see meenutab Saksamaal juba aastaid kestnud üldisi arutelusid koolikohustuse üle. Deutschlandfunk teatab, et Saksamaal peavad lapsed alates kuuendast eluaastast koolis käima vähemalt üheksa aastat, mis mõnes liidumaal hõlmab isegi kümmet aastat.

Isa võitleb süsteemi vastu

Martin Heinrich pole mures ainult poja õpikeskkonna pärast, vaid ka õiguslike tagajärgede pärast. Pärast Saksimaa kooliseaduse rikkumise eest mitmeid trahve tuli teda Dresdeni ringkonnakohtus oodata 500 euro suurune rahatrahv, millega ta ei nõustunud. Saksimaa kooliseadus näeb ette, et koolidel on haridusmandaat ja kõik lapsed peavad saama põhihariduse. Siin võetakse Saksi kooliseaduses sätestatud kohustuslikku kooliskäimist tõsiselt.

Kui vanemad keelduvad oma lapsi kooli panemast, riskivad nad lisaks trahvidele ka hooldusõiguse kaotamisega, kui lapse heaolu on ohus. Süsteemis, kus Saksamaal käib koolis umbes kaheksa miljonit õpilast ja korduvalt teatatakse koolist keeldumise juhtudest, näeb Martin Heinrich end eriti keerulises olukorras. Arvud näitavad: hinnanguliselt jääb klassist eemale 500–1000 last.

Alternatiivsed haridusteed

Kui paljud lapsevanemad toetuvad endiselt traditsioonilisele koolisüsteemile, siis Martin Heinrich kaalub alternatiivseid õppekontseptsioone. Lucas on nüüd leidnud õppimiseks oma viisid. Ta tegeleb erinevate teemadega iseõppides ja kasutab õpperakendusi nagu “Duolingo” ja “Mathegym”. Aeg-ajalt saab ta tuge gümnaasiumiõpetajalt, kes teda eraviisiliselt õpetab. Ka tema vaba aja tegevused näitavad, kui mitmekülgne on tema õppimine: jalgrattasõit, leivaküpsetamine ja karate. Need loomingulised lähenemisviisid on tema isa jaoks positiivsed, eriti kui arvestada positiivseid kogemusi koroona pandeemia ja koduõppe ajal.

Kool ei olnud Lucase jaoks õige valik. Tema soovid on aga selged: ta tahab õppida psühholoogiat, kuid teab, et vajab keskkooli lõputunnistust. Siin on küsimus selles, kuidas need õpilased suudavad saavutada oma hariduslikke eesmärke ilma traditsioonilist koolisüsteemi läbimata. Paljud lapsevanemad seavad selle probleemi valjuhäälselt kahtluse alla, eriti pärast koroonakriisi.

Martin Heinrich kavatseb minna Föderaalsesse Konstitutsioonikohtusse, et vaidleda koolikohustuse vastu ja luua paremad tingimused alternatiivseteks õppemeetoditeks. Arutelu koolikohustuse üle ei ole uus ja paljud kriitikud väidavad, et see piirab haridusvabadust ega arvesta piisavalt laste individuaalsete vajadustega. Eks ole näha, kuidas võimud selle juhtumiga tegelevad ja kas suhtumine alternatiivsetesse hariduskäsitlustesse muutub.