Isa kaitseb end kohustusliku koolituse eest: Lucas eelistab kodus õppida!

Isa kaitseb end kohustusliku koolituse eest: Lucas eelistab kodus õppida!

Dresden, Deutschland - Dresdeni kortermaja, kus seinad räägivad paljude perede lugusid, elab 16-aastane Lucas koos oma üksik isa Martin Heinrichiga. Lucas lahkus koolist 2023. aasta detsembris ja on sellest ajast alates kodus treeninud. Tema isa, kes tajub Saksamaal kohustuslikku kooliharidust, võitleb bürokraatlike takistuste vastu, et toetada oma poega alternatiivses õpikeskkonnas. Juhtum on nüüd seganud kohalikku ühiskonda ja tõstatab olulisi küsimusi kohustusliku koolituse kohta.

"Ma ei taha, et mu poeg sinna läheks", Martin Heinrich kirjeldab oma muret oma poja koolituse pärast. Pärast seda, kui Lucas nägi põhikoolis läbi lugemise ja kirjaliku nõrkuse, on suhted koolikonnaga halvenenud. Seda probleemi ei tunnustatud ega edendatud keskkoolis. Martini jaoks on selge, et Saksa haridussüsteem pole õige vastus tema poja vajadustele. Tema ja Lucas näevad ennast ja Lucast kui "katkise süsteemi" ohvriks ning see meenutab üldisi arutelusid kohustusliku koolikonna üle, mis on aastaid Saksamaal eksisteerinud. Deutschlandfunk teatab, et Saksamaal peavad lapsed kuueaastaselt minema vähemalt üheksa aasta jooksul, mis hõlmab isegi kümme aastat mõnes föderaalses osariigis.

Isa võitleb süsteemi vastu

Martin Heinrich ei ole mures ainult oma poja õpikeskkonna, vaid ka õiguslike tagajärgede pärast. Pärast Saxoni kooli seaduse mitme trahvi saamist Saksi kooli seaduse rikkumise tõttu pidi ta Dresdeni ringkonnakohtus silmitsi seisma 500 euroga, mida ta ei nõustunud. Saksi kooli seadus näeb ette, et koolidel on hariduslik mandaat ja et kõik lapsed peavad saama põhihariduse. Siin on juriidiline kohustuslik kool, nagu Saxoni kooli seaduses kirjutatud tõsiselt.

Kui vanemad keelduvad oma lapsi kooli saatmast, ei lõpeta nad mitte ainult trahve, vaid ka hooldusõiguse kaotust, kui lapse heaolu on ohus. Martin Heinrich näeb end süsteemis, kus umbes kaheksa miljonit õpilast käivad kooli Saksamaal ja neist teatavad korduvalt koolist keeldumise juhtumid. Numbrid näitavad, et hinnanguliselt jääb klassist eemal 500–1000 last.

alternatiivsed hariduslikud teed

Ehkki paljud vanemad toetuvad endiselt traditsioonilisele koolisüsteemile, kaalub Martin Heinrich alternatiivseid õppimismõisteid. Lucas on nüüd leidnud oma viisi õppimiseks. Ta tegeleb erinevate teemadega autodidaktiliselt ja kasutab õppimisrakendusi nagu "Duolingo" ja "Mathegym". Aeg -ajalt saab ta keskkooli õpetajalt, kes õpetab teda eraviisiliselt. Tema vaba aja veetmised näitavad ka seda, kui mitmekülgne õppimine on: jalgrattasõit, leiva küpsetamine ja karate. Need loomingulised lähenemisviisid tähistavad tema isa positiivset aspekti, eriti silmas positiivseid kogemusi Corona pandeemia ja koduõppe ajal.

Kool ei jäänud Lucase jaoks õigeks valikuks. Tema soovid on siiski selged: ta soovib õppida psühholoogiat, kuid teab, et abitur on vajalik. Siin tekib küsimus, kuidas need õpilased saavad oma hariduslikud eesmärgid saavutada ilma klassikalise koolisüsteemi kaudu. Seda probleemi seavad paljud vanemad valjusti kahtluse alla, eriti pärast Corona kriisi.

Martin Heinrichi tehas tõmbas föderaalse konstitutsioonikohtu, et vaielda kohustusliku koolituse vastu ja luua alternatiivsete õppimismeetodite jaoks paremaid raamistingimusi. Arutelu kohustusliku koolihariduse üle pole uus ja paljud kriitikud väidavad, et see piirab haridusvabadust ega reageeri piisavalt laste individuaalsetele vajadustele. Jääb üle vaadata, kuidas ametivõimud seda juhtumit käsitlevad ja kas suhtumine alternatiivsesse hariduslikku lähenemisviisi muutub.