Politsei Dresdenis: svastika tätoveering tekitab elevust!

Politsei Dresdenis: svastika tätoveering tekitab elevust!

14. juulil 2025 avaldas Dresdeni politsei huvitavaid teateid, mis puudutavad nii kohalikku julgeolekut kui ka vägivalla üldist arengut. Seestadtis juhtunud juhtum näitab, et vägivallakuritegude teema puudutab jätkuvalt meie igapäevaelu.

Taas on tähelepanu pälvinud inetu märk: Dresden-Seevorstadtis avastati Wiener Platzilt 48-aastane sakslane, kellel oli haakristi tätoveering. Vastavalt teabele Saksi Seejärel esitati politseile avaldus põhiseadusvastaste organisatsioonide numbrimärkide kasutamise eest. Sellised juhtumid suurendavad üldist muret meie sotsiaalse kliima pärast.

Vägivallatulv Saksamaal

Aga kuidas on lood vägivallaolukorraga mitte ainult Dresdenis, vaid kogu Saksamaal? Statistika näitab, et kuigi vägivallakuriteod moodustavad alla 4% kõigist politsei poolt registreeritud kuritegudest, mõjutab see oluliselt elanikkonna turvatunnet. 2024. aastal kostis valju müra Statistika vägivallakuritegusid registreeriti umbes 217 000, mis on kõrgeim arv alates 2007. aastast. Pilk varasematele aastatele näitab, et 2021. aastal saavutati koronapandeemia ajal umbes 165 000 juhtude madalaim arv ning sellest ajast alates on arvud taas tõusnud.

2024. aasta maikuu uuring kinnitas, et 94% kodanikest peab politsei- ja hädaabiteenistuste vastu suunatud vägivalda suureks probleemiks. Lisaks majanduslikule ebakindlusele ja sotsiaalsele stressile räägitakse kaitseotsijate seas ka riskifaktoritest, kui räägitakse selle kasvu võimalikest põhjustest.

Praegused juhtumid ja nende selgitamine

Teisest Berliinist pärit raportist, mis pole Dresdeniga otseselt seotud, ilmneb sarnane probleem. 14. juuli pärastlõunal langes 39-aastane mees Spandaus Münsingeri pargis rünnaku ohvriks, kus ta sai noahaavu. Kolmeliikmelise seltskonna liige pussitas teda kaks korda jalga ning seejärel põgenesid kurjategijad kahe ohvri mobiiltelefoniga. Hoiatatud politseijõud andsid sel ajal esmaabi Kriminaaluurimise osakond 2. direktoraat (Lääne) uurib nüüd röövimist raskendavatel asjaoludel.

Neid vahejuhtumeid silmas pidades jääb õhku küsimus, kuidas jätkavad julgeolekuasutused võitlust üha suurenevate vägivallakuritegudega. Kindlasti nõuab see sotsiaalsete tingimuste intensiivset uurimist, et leida pikaajalisi lahendusi ja tugevdada kodanike turvatunnet.