Elu ja jälgimine: Karini põgenemine SDVst filmis Gittersee

Elu ja jälgimine: Karini põgenemine SDVst filmis Gittersee

SDV varjukülg filmis "Gittersee"

Ludwigsburgist pärit autoriks pürgiv Charlotte Gneuss on oma debüütromaaniga “Gittersee” loonud muljetavaldava kirjandusteose. Romaan, mille tegevus toimub 1976. aastal Dresdeni lähedal asuvas kaevandus- ja tööstuslinnakus, väljamõeldud Gritsee linnas, valgustab repressiivsesse süsteemi lõksu jäänud 16-aastase teismelise tegelikkust. Leipzigis loovkirjutamist ja Berliinis stseenikunsti õppinud Gneuss pakub “Gittersee”-ga mitte ainult põnevat lugu, vaid ka sügavat sissevaadet 1970. aastate DDR-i.

Peategelane Karin Köhler elab perekeskkonnas, mis on täis konflikte. Tema alkohoolikust isa, põgenik ema ja vanaema, kes igatseb möödunud aegu, teevad tema elust emotsionaalse väljakutse. Karinil on vastutus ka oma noorema õe eest. Keset seda isiklikku segadust rullub süžee lahti, kui tema elu armastus Paul pärast nädalavahetuse Tšehhoslovakkia reisi ootamatult kadunuks jääb. Kuuldused tema võimalikust vabariigist põgenemisest tõmbavad Karini kahtluste ja Stasi jälgimise keerisesse.

Stasi mõju

Stasi, SDV riikliku julgeoleku ministeerium, mängib "Gittersee" süžees keskset rolli. Stasi agent Wickwalz muutub Karinile ohuks ja samal ajal omamoodi oletatavaks partneriks. Ta üritab Kariniga manipuleerida, et ta saaks oma sõpru hukka mõista. Areng, mis näitab, kui palju sekkub riiklik järelevalvesüsteem noorte inimeste elu tegelikkusse. Gneuss kirjeldab SDV-d iseloomustanud klaustrofoobset õhkkonda ja teeb selgeks, kuidas noored võivad Stasi küüsi sattuda. Autor on spionaažiprotsessi hästi uurinud ja süžeega lõiminud, mis annab teosele autentsuse.

Eriti tähelepanuväärne on see, et romaan käsitleb soorolle ühiskonnas. Karini ümbritsevad mehed näivad oma rollides ebaõnnestuvat, samal ajal kui Stasi ohvitser Wickwalz võtab kontrolli enda kätte. Karini meeleheitlikud toetuseotsingud sunnivad teda isegi hukkamõistmise teele asuma, mis tekitab kriitilise mõtiskluse totalitaarse riigi moraalsete dilemmade üle.

Sotsiaalsed küsimused ja noorte roll

Raamat ei heida valgust mitte ainult Stasi teostatud jälitustegevusele, vaid käsitleb ka tolleaegseid sotsiaalseid väljakutseid. Keskseks motiiviks on täiskasvanud poliitikast tõrjutud noored ja hirm hukkamõistu ees. Stasi minister Erich Mielke andis 1960. aastatel välja arvukalt juhiseid noorte jälgimiseks, mis näitab, kui tõsiselt Stasi suhtus noorte nonkonformistlikku käitumisse kui ohtu. See ilmestas noorte all kannatavaid repressioone ja pidevat kontrolli.

Gneussi “Gittersee” ärgitab arutelu mineviku ning võimu- ja kontrollimehhanismide üle. Vaatamata arutelule Gneussi päritolu ja SDV-vaate üle, on selge, et autori debüütteos annab põneva ja masendava pilgu ajale, mis tõstatab palju küsimusi vabaduse, usalduse ja moraali kohta. DDR-i kirjanduslik arutelu jääb aktuaalseks ja Gneussil õnnestub meid loo olulisele osale lähemale tuua. Lugu, mis õpetab meile, et vabaduse kaotamine on tavaliselt järkjärguline protsess ja üksikutel tegudel võivad olla keerulised tagajärjed.