Kaseki kohtuprotsess: prokuröri laim või põhjendatud kriitika?

Kaseki kohtuprotsess: prokuröri laim või põhjendatud kriitika?

Leipzigis on tulemas protsess, mis kütab tuju: roheliste poliitik ja endine linnavolinik Jürgen Kasek seisab alates 22. maist ringkonnakohtu ees süüdistatuna au teotamises. Süüdistuse põhjuseks on Twitteri teade, milles Kasek seab “Päeval X” toimunud loata meeleavaldusel võimaliku provokaatorina tulejoonele riigiprokuröri. See meeleavaldus toimus 3. juunil 2023 pärast Lina E. süüdimõistmist ja lõppes vägivaldsete kokkupõrgetega maskides osalejate ja politsei vahel. l-iz.de teatab, et Kasek seostas oma sõnumis riigiprokuröri "agent provokaatoriga".

Kõnealune riigiprokurör viibis kõnealusel meeleavaldusel kohapeal, et teha kindlaks kinnipeetavate isikud. Ta kandis sarnaselt detektiiviga maski, mis politsei ütluste kohaselt oli isiklik turvameede. Nii politsei kui ka riigiprokuratuur kinnitasid, et vasakradikaalide sündmuskohalt on ametnike suhtes ka varem ähvardatud. Kasek on seisukohal, et tahtis oma Twitteri-avalduses lihtsalt avaldada üldist pahameelt, teadmata riigiprokuröri isikut.

Kuumus kohtusaalis

Menetlust kohtusaalis saatsid tulised arutelud, kuni kohtunik pidi vaheaja määrama. Kasek ja tema advokaat kahetsesid doxxingi, mille käigus avaldati Internetis prokuröri isikuandmed. Vaatamata kahetsusele tõid nad välja, et Kasek ise oli ka sündmuskohalt ähvardusi saanud. Prokurör kirjeldas oma ütlustes, kuidas ta valis enesekaitseks maski kandmise pärast seda, kui teda ähvardati üha enam. Selline käitumine ja meeleavaldusega seotud asjaolud tekitavad aga palju küsimusi, mille selgitamist sooviksid vasakpoolsed, sest kaalul on usaldus kohtusüsteemi vastu. taz.de

Kohtuprotsess jätkub 16. juunil ja seega jääb üle oodata, kuidas edasiste tõendite ja juriidiliste argumentide üle otsustatakse. Kaseki süüdistus võimalikus agendiprovokaatoris teeb muret mitte ainult temale, vaid ka avalikkusele, sest salaagentide ilmumist eriti protestide ajal võib pidada juriidiliselt tundlikuks. Sarnaselt Föderaalkohtu otsusele, mis käsitles peibutusinformaatorite kasutamist, arutatakse ikka ja jälle selliste uurimismeetodite kriminaalvastutuse küsimust. juraexamen.info

"Päeva X" meeleavalduse tagajärjed

Ametivõimud keelasid meeleavalduse “Päev X”, kuna kardeti mässu, põhjustades märkimisväärseid pingeid. Sellest keelust hoolimata toimus meeleavaldus, mis lõppes politseijõudude pihta kividega loopimisega ja umbes 1000 meeleavaldaja piiramisega üheteistkümneks tunniks. Pärast koosoleku laialisaatmist vahistas politsei palju inimesi, mis viis tõsiste rahurikkumiste ja korrakaitsjate vastu suunatud rünnakute uurimiseni. Sellega seoses kerkis esile ka süüdistus, et välistada ei saa raskeid kuritegusid, näiteks mõrvakatset.

Need keerulised asjaolud näitavad õrna tasakaalu kogunemisvabaduse õiguse ja avaliku turvalisuse vahel. Oma väljaütlemistes näeb Kasek vajadust ka riigiprokuröri töö kriitilise kahtluse alla seada, mis avab arutelus võimude käitumise üle sarnastes olukordades veel ühe suuna.