Dresden: jultunud pettus 88-aastase vastu – kurjategija trikitab osavalt!
Tundmatu pettur veenab Dresdenis 88-aastast staažikat naist 1000 eurot üle andma. Politsei uurib kurjategijat.

Dresden: jultunud pettus 88-aastase vastu – kurjategija trikitab osavalt!
Kolmapäeval, 2. juulil 2025 juhtus Dresdenis kahetsusväärne pettusejuhtum, mille ohvriks langes 88-aastane naine. Juhtum leidis aset Schloßstrassel, kus eakale naisele lähenes konkreetselt tundmatu mees, kes teeseldes, et ta on raskes olukorras, veenis naist talle 1000 eurot üle andma. Vanaproua võttis raha pangaautomaadist välja, uskudes, et aitab hädasolijat. Vastutasuks sai ta aga vaid kaks kehvemat habemenuga ja viis kööginuga, millel polnud selle väärtusega mingit seost. Politsei alustas kelmuse osas uurimist ja palub avalikkuselt teavet tundmatu toimepanija kohta. Sellest teatab Saksi.
Kuid see juhtum on vaid järjekordne näide vanemate inimeste sihikule spetsialiseerunud petturite hoolimatust tegevusest. Praegused aruanded, näiteks need, mis pärinevad Föderaalne pressiportaal näitavad, et piirkonnas sagenevad pettusjuhtumid. Politsei hoiatab korduvalt erinevate kelmuste eest, mis on sageli kavalad ja hästi planeeritud.
Levinud pettused lühidalt
Eriti levinud variant on “lapselapse trikk”, kus kurjategijad esinevad lähisugulastena ja paluvad kiireloomulisi rahaülekandeid. Need petturid avaldavad oma ohvritele survet ja avaldavad neile survet. Ka "võltspolitseinikud" on tõusuteel. Telefonis teesklevad nad politseinikke ja väidavad, et murdvargad otsivad ohvrite sääste. Eelduseks on väärisesemete üleandmise kuupäeva kokkuleppimine. Ka siin on politseil selged struktuurid, mis aitavad eakatel end selliste väljapetmismeetodite eest kaitsta
.
The politsei seetõttu soovitab mitte kunagi võõraid oma koju lasta ja kahtluse korral alati veenduda, et keegi on tõesti ametliku korraldusega ukse taga. Ajasurve lepingute sõlmimisel või raha üleandmisel peaks samuti tekitama umbusaldust.
Vanemate inimeste hirm kuritegeliku ohu ees on viimastel aastatel suurenenud, kuigi statistiliselt on neil väiksem tõenäosus langeda kuriteo ohvriks. Sellegipoolest mõjutab subjektiivne ettekujutus turvalisusest oluliselt elukvaliteeti. Paljudel juhtudel on ebakindlustunne eakatele motivatsiooniks ennetusprogrammides ja teabeüritustel aktiivselt osaleda.
Politsei püüab kasvatustööga tõsta elanike turvatunnet. Muuhulgas pakutakse brošüüri "Turvaline elamine. Juhend vanematele ja hingelt noortele", mis pakub väärtuslikku teavet, kuidas pettusjuhtumeid vältida. See on samm õiges suunas, sest tähelepanelikud ja teadlikud kodanikud on kuritegevuse ennetamise oluline osa.