Laura Laabs: Romaan Ida-Berliinist ja unustatud identiteetidest

Laura Laabs: Romaan Ida-Berliinist ja unustatud identiteetidest

Laura Laabs ei ole oma debüütromaaniga *Adlergestell* loonud mitte ainult kirjandusteose, mis on sügavalt juurdunud tema enda eluloosse, vaid valgustab ka Ida-Saksa identiteedi keerulisi teemasid. 1985. aastal Ida-Berliinis sündinud filmirežissöör ja kirjanik viib lugejad rännakule tagasi oma lapsepõlve, mida iseloomustavad ajaloolised sündmused. Keskseks motiiviks on küsimus, mil määral on ajaloo suured murrangud mõjutanud üksikisiku elusid. “Adlergestelli” kirjeldatakse kui romaani, mis on midagi enamat kui nostalgia ja arvestus – see on oma võõrandumise jälgede ja suguvõsa juurte otsimine, mis on ankurdatud minevikku, mis on nii sündmusterohke kui ka problemaatiline. news.at teatab.

Lugu jälgib kolme tüdrukut – Lenka, Chaline ja jutustaja esimeses isikus –, kes kasvavad üles Ida-Berliinis 1990. aasta paiku ja saavad üle müüri langemise järgse elu katsumustest. Neil on suured unistused ja nad tahavad oma elu enda kätte võtta, kuid peagi seisavad silmitsi oma vabaduse piiridega. Nende murrangute mõju ja nende jätkuvad lootused on romaanis muljetavaldavalt kujutatud. Peategelaste kogemused on põimitud ajaloolisse konteksti, mis on oluline paljude idasakslaste jaoks ja peegeldab keerulist suhet nende enda identiteediga. Klett-Cotta sõnul on romaan kujundatud "taasühendamisjärgse romaanina", mis seob tolleaegse reaalsuse oleviku konfliktidega.

Identiteedi otsimine

Laabsi loo keskmes on individuaalne identiteediotsing, mis on Saksamaa praegust poliitilist muutust arvestades äärmiselt plahvatuslik. Antifašistlikust perekonnast pärit esimeses isikus jutustaja tegeleb paljude teda ümbritsevate inimeste triivimisega poliitilisele suunale, mis ei ühti tema enda tõekspidamistega. Nende kodulinnas sai AfD 47 protsenti häältest, mis on murettekitav fakt ja tekitab küsimusi sotsiaalsete muutuste kohta.

Barbara von Lapdogs tõi nendele probleemidele välja ja valgustas oma analüüsis tõsiasja, et idasaksa identiteeti peetakse sageli puudulikuks ja marginaliseeritud. Paljud idasakslased tunnevad end tänapäevalgi "teise klassi inimestena". Nagu näitab bpb.de, on Ida-Saksamaa identiteedi mõistmisel kesksel kohal see ambivalentne suhe minevikuga ja koha otsimine olevikus. Laabsi romaan pakub sellesse diskussiooni olulise panuse oma isikliku vaatenurga ning ajaloosündmuste ja üksiksaatuste seose kaudu.

Ida-Saksa mälestused ja nende mõju

Laura Laabs ei esita oma töös ainult enda vaatenurka. Teie romaan käsitleb ka Ida-Saksamaa mäletamiskultuuri. Vanavanemate kujundav roll – vanavanaisa natsiväikekurjategijana ning vanaisa ajakirjaniku ja SDV salateenistuse mitteametliku töötajana – heidab valgust mineviku individuaalsetele ja kollektiivsetele varjudele, millel on jätkuvalt mõju olevikule. Need perekondlikud segadused näitavad, kuidas inimese enda lugu jäävad sageli suuremate ühiskondlike narratiivide varju.

Ajaloolise ja sotsiaalse kontekstiga kooskõlas esitab “Adlergesell” küsimusi mineviku ja oleviku vahelise seose ning identiteedi püsiva mõju kohta üksikisiku eludele. Nüüd elab Laabs Mecklenburg-Vorpommerni osariigis Bad Kleinenis ja tal on teine ​​kodu Berliinis, kus ta töötab aeg-ajalt baaris ajutise töötajana. Ta kehastab reaalsust, mis on tuttav paljudele idasakslastele.

“Adlergestell” ei ole ainult tagasivaade omaenda lapsepõlve, vaid ka kriitiline läbivaatamine tänapäeva sotsiaalsest olukorrast. Romaani peetakse oluliseks häälekandjaks diskursuses Ida-Saksamaa identiteedist ja seal jätkuvatest väljakutsetest.