Dresden investeerib renoveerimisse 4,8 miljonit eurot

Dresden investeerib renoveerimisse 4,8 miljonit eurot

Rosenstraße, 01099 Dresden, Deutschland - Dresdeni linn lainetab värsket 4,8 miljonit eurot, mida kasutatakse Rosenstrasse'i olulise tööstuspiirkonna renoveerimiseks. Selle teatas Saksi osariigi direktoraat. Wilsdrufferi äärelinnas asuval alal on kemikaalide ladustamise ja ümbrikuna olnud tume lugu alates 1960. aastatest ning seetõttu on see tugevalt saastunud pinnase ja põhjaveega. Renoveerimise kogukulud ulatuvad umbes 6,3 miljonit eurot, millest olulist osa 77 protsenti hõlmavad EL ja riiklikud fondid. Linn ise peab koguma ainult 23 protsenti. See rahastamine on rohkem kui teretulnud, kuna need ei peaks mitte ainult eemaldama keskkonnakahjustusi, vaid peaksid ka piirkonda taaselustama. Renoveerimismeetmed hõlmavad pinnase puhastamise mikrobioloogilist protsessi ja saastunud hoonete lammutamist. Pärast edukat renoveerimist tuleb piirkonda kasutada ärilistel eesmärkidel, millel peaks olema ka positiivne mõju linnapildile ja kohalikule majandusele. Saksimaa riikliku direktoraadi president Béla Bélafi rõhutas nende vahendite olulisust: "Tugi on keskkonnakahjustuste kaotamiseks ülioluline".

Kas Saksamaal on tõesti nii palju saastunud alasid? Tegelikult on see teema, mis mõjutab paljusid linnu. Föderaalse põrandakaitseseaduse (BBODSCHG) osana on saastunud kohad täpselt määratletud. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel peetakse vara vanaks koormaks, kui sellel on kahjulikke mullamuutusi või kujutab endast ohtusid elanikkonnale või keskkonnale. See hõlmab dekomisjoneeritud jäätmekäitlussüsteeme ja saastunud tööstuslikke tühermaa, mis minevikus on sageli tingitud ebaõigest kõrvaldamisest või ajaloolisest sõjalisest kasutamisest. Selliste piirkondade renoveerimine pole mitte ainult seaduslik nõue, vaid ka tungiv vajadus elanike turvalisuse tagamiseks ja keskkonna kaitsmiseks.

Mis on renoveerimisprotsessi taga?

Saasteainete renoveerimise protsess toob endaga kaasa palju vastutust. Föderaalse põrandakaitseseaduse kohaselt vastutavad mitte ainult algsed põhjused, vaid ka praegused omanikud renoveerimiskulude eest. Renoveerimine toimub mitmes etapis: esiteks on riskihindamine, millele järgneb hoolikas renoveerimise kavandamine ja kinnitamisprotsess. Renoveerimisprotsess võib sisaldada erinevaid meetodeid, näiteks mullavahetus või in situ renoveerimine, sõltuvalt saastumise tüübist ja astmest. See pole oluline mitte ainult kodanike turvalisuse ja tervise jaoks, vaid sellel on ka otsene mõju kinnisvaraturule. Saastunud saitidega maad kaotavad märkimisväärselt väärtust ja toovad müüjaid survet, et teavitada ostjaid mis tahes maareostusest. Seetõttu on tulevastele ostjatele oluline vaadata saastunud koormuskatastrit, et teada saada riskide ja sellega seotud kulude kohta.

Muidugi on selliste renoveerimisprojektide finantseerimiseks ka tugivõimalusi. Föderaalse ja osariigi tasandil olevad osariikide programmid pakuvad rahastamist, kui demonstreeritakse saastunud saitide kahtlust. Üldiselt on saastunud saitide renoveerimise taga keeruline asi, mis võtab arvesse nii ökoloogilisi kui ka majanduslikke aspekte. Selle uue finantseerimise abil saab Dresden nüüd astuda veel ühe sammu keskkonnakaitse ja linnaarengu poole.