Dresden investeerib saastunud alade renoveerimisse 4,8 miljonit eurot

Dresden investeerib saastunud alade renoveerimisse 4,8 miljonit eurot

Dresdeni linn pakub värsket 4,8 miljonit eurot, mida kasutatakse Rosenstrasse olulise tööstuspiirkonna renoveerimiseks. Sellest teatas Saksimaa osariigi direktoraat. Piirkonnal, mis asub Wilsdrufferi eeslinnas, on olnud tume kemikaalide ladustamis- ja ümberlaadimiskoha ajalugu alates 1960. aastatest ning seetõttu on see pinnase ja põhjaveega tugevalt saastunud. Renoveerimise kogumaksumus ulatub ligikaudu 6,3 miljoni euroni, millest olulise osa – 77 protsenti – kaetakse Euroopa Liidu ja riigi vahenditest. Linn peab ise koguma vaid 23 protsenti. Need rahalised vahendid on enam kui teretulnud, kuna need ei ole mõeldud mitte ainult keskkonnakahju likvideerimiseks, vaid ka piirkonna taaselustamiseks. Tervendamismeetmed hõlmavad muu hulgas pinnase puhastamise mikrobioloogilist protsessi ja saastunud hoonete lammutamist. Pärast edukat renoveerimist kasutatakse ala äriotstarbel, mis peaks avaldama positiivset mõju ka linnapildile ja kohalikule majandusele. Saksimaa osariigi direktoraadi president Béla Bélafi rõhutas nende fondide olulisust: "Toetus on keskkonnakahju likvideerimiseks ülioluline."

Kas Saksamaal on tõesti nii palju saastunud alasid? Tegelikult on see probleem, mis puudutab paljusid linnu. Föderaalse mullakaitseseaduse (BBodSchG) osana on saastunud alad, st saastunud omadused, täpselt määratletud. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel loetakse kinnistu saastunuks, kui sellel on kahjulikud pinnasemuutused või see kujutab endast ohtu elanikkonnale või keskkonnale. Nende hulka kuuluvad mahajäetud jäätmekäitlusrajatised ja saastunud mahajäetud alad, mis on sageli tingitud ebaõigest kõrvaldamisest või ajaloolisest sõjalisest kasutusest. Selliste alade renoveerimine pole mitte ainult seadusest tulenev nõue, vaid ka tungiv vajadus elanike turvalisuse tagamiseks ja keskkonna kaitsmiseks.

Mis on renoveerimisprotsessi taga?

Saastunud alade puhastamise protsessiga kaasneb suur vastutus. Vastavalt föderaalsele mullakaitseseadusele ei vastuta puhastuskulude eest mitte ainult algsed saastajad, vaid ka praegused omanikud. Renoveerimine toimub mitmes etapis: Esiteks viiakse läbi riskianalüüs, millele järgneb hoolikas renoveerimise planeerimine ja kooskõlastusprotsess. Tervendamisprotsess võib sõltuvalt saastatuse tüübist ja astmest hõlmata erinevaid meetodeid, nagu pinnase asendamine või in situ tervendamine. See ei ole oluline ainult kodanike turvalisuse ja tervise seisukohalt, vaid sellel on ka otsene mõju kinnisvaraturule. Saastunud aladega kinnistud kaotavad olulise väärtuse ja sunnivad müüjaid teavitama ostjaid pinnase saastumisest. Seetõttu on tulevastel ostjatel hädavajalik heita pilk saastunud alade registrisse, et saada teada võimalikest riskidest ja kaasnevatest kuludest.

Loomulikult on selliste renoveerimisprojektide rahastamiseks ka toetusvõimalusi. Osariigi programmid föderaalsel ja osariigi tasandil pakuvad rahastamist, kui saastunud alade kahtlus on tõestatud. Üldiselt on saastunud alade tervendamine keeruline teema, mis võtab arvesse nii ökoloogilisi kui ka majanduslikke aspekte. Selle uue rahastamisega saab Dresden nüüd astuda täiendava sammu keskkonnakaitse ja linnaarengu suunas.