Poola kolonel hoiatab: kaitsejõudu tuleb kiiresti suurendada!

Poola kolonel hoiatab: kaitsejõudu tuleb kiiresti suurendada!

Dresdenis toimus hiljuti sündmus, mis oli kõike muud kui vaikne. Saksimaa liidumaa väejuhatuse ülem kolonel Michael H. Popielas arutas praegust julgeolekupoliitilist olukorda Saksamaal ja Euroopas. Ta rõhutas, et Bundeswehri põhiülesanne jääb riigi- ja alliansikaitseks. See üleskutse tuli osana juhtkonna koosolekust, mis oli suunatud ringkonna ja ringkonna sidekomandode esindajatele. Olukord, eriti kui arvestada geopoliitiliste pingete tajutavat ohtu, ei jäta silmi kuivaks.

Eriti huvitav külaline oli Wrocławist pärit 16. territoriaalkaitseväe brigaadi ülem kolonel Edward Chyła. Ta andis muljetavaldavalt teada Poola lähenemisviisidest Ukraina konfliktist tulenevate julgeolekupoliitiliste väljakutsete lahendamisel. On selge, et Poola ees seisavad suured ülesanded – peaminister Donald Tusk teatas, et silmapiiril on vägede ulatuslik suurendamine. Eesmärk on suurendada aastas väljaõpetatavate meeste arvu 40 000-lt ilmatu 100 000-ni, et saavutada 500 000 sõduri suurune kaitsejõud.

Poola plaanid ja väljakutsed

Mis on nende ambitsioonikate projektide taga? Julgeolekuolukord Euroopas on pärast Poola demokraatlikku ümberkujundamist 1989. aastal oluliselt muutunud. Pöördepunktideks peetakse eelkõige NATO-ga liitumist 1999. aastal ja EL-iga 2004. aastal. Venemaa revisionistlik poliitika ja sõda Ukraina vastu on aga seadnud Poola julgeolekupoliitika uude valgusesse. Poola ei näe end mitte ainult Ukraina iseseisvuse toetajana, vaid on astunud ka konkreetseid samme oma kaitsevõime laiendamiseks.

Viimane statistika tõestab Poola sihikindlust sõjalisel alal: eelmisel aastal oli Poola armees 216 000 tegevliiget. Need koosnevad 140 000 elukutselisest sõdurist ja ligi 40 000 territoriaalkaitseväelasest. Poola strateegia tähelepanuväärne komponent on "reservväelaste armee" loomine – võimas kontseptsioon ohtudele paindlikuks reageerimiseks. See saab veelgi selgemaks, kui on teada, et Seim on juba vastu võtnud isamaa kaitse seaduse, millega tahetakse mõne aasta jooksul vägede arvu drastiliselt suurendada.

Maailmapoliitika ja regionaalne stabiilsus

Rahvusvahelises kontekstis mängib Poola Ukraina toetamisel otsustavat rolli. Kuna 2022. aasta algusest on Poolasse saabunud üle 9,5 miljoni Ukraina põgeniku ning Poola-Ukraina kaubavahetus on pärast Venemaa agressiooni algust märkimisväärselt kasvanud, näeb Poola end ka piirkondliku stabiilsuse valvurina. Ukrainale on heaks kiidetud üle 44 sõjalise abi paketi ning huvitav on näha, kuidas Euroopa julgeolekuarhitektuur edasi areneb.

Sellises kontekstis selgitab kolonel Popielas, et Saksa pool näitab suurt huvi Poola reservväelaste väljaõppe vastu, mis põhineb II maailmasõja Poola koduarmeel. Selgub, et Saksamaa ja Poola koostöö võib olla võti piirkonna julgeolekuolukorra stabiliseerimiseks ja parandamiseks.

Lõppkokkuvõttes jääb õhku küsimus, milliseid täiendavaid meetmeid on vaja praegusele julgeolekuolukorrale reageerimiseks võtta. Surve tegutsemiseks kasvab väsimatult ning Saksamaa ja Poola seisavad silmitsi väljakutsega tõsta oma relvajõud ja koostöö uuele tasemele. 1. jaanuar 2025, mil Poola saab EL-i nõukogu eesistujariigi, võib olla julgeolekupoliitika arengute jaoks murranguline ajahetk.

Saxons teatavad, et... />

Facebook selgitab, et...

bpb annab teada...