Dresdeni päikeseenergia: uus päikesesoojussüsteem toob kasvuhoonegaasideta soojuse!

Dresdeni päikeseenergia: uus päikesesoojussüsteem toob kasvuhoonegaasideta soojuse!

Dresdeni kaugküttevõrgu esimese avatud ruumi päikesesoojussüsteemi pidulik avamine toimus 16. juunil 2025. Keskkonnalinnapea Eva Jähnigen ja SachsenEnergie tegevjuht dr Axel Cunow esitlesid uuenduslikku süsteemi, mis koosneb 140 moodulist ja toodab aastas 700 megavatt-tunnis sooja vett. Linn on seega järjekordseks eeskujuks Dresdeni energiaüleminekuks. Nagu MeiDresden teatab, on süsteemi toodetud kaugküte kasvuhoonegaaside suhtes neutraalne ja see juhitakse otse kaugküttevõrku.

See päikesesüsteem on keskne osa linna integreeritud energia- ja kliimakaitsekontseptsioonist, mille eesmärk on dekarboniseerida kaugküte. Tee säästvama soojusvarustuse poole on selge: aastaks 2030 peavad soojusvõrguettevõtjad tootma vähemalt 30% oma soojuse netotoodangust taastuvenergiast ja 2040. aastaks isegi 80%. SachsenEnergie'l on ambitsioonikad plaanid toota 2035. aastaks kogu Dresdeni kaugküte mittefossiilsetest rohelistest energiaallikatest.

Rohelise energia uuenduslik tehnoloogia

Päikesesoojussüsteemi projekt sai alguse 2020. aastal ja seda rahastati 1,15 miljoni euroga riiklikust kliimakaitsealgatusest, kogumaksumus on aga 2 miljonit eurot. 1,1 megavatise tippvõimsusega süsteem asub 4000 ruutmeetri suurusel platsil. Päikesekollektorid soojendavad vett kuni 95 kraadini Celsiuse järgi, mis seejärel juhitakse kaugküttevõrku. Eriti tähelepanuväärne on see, et moodulid asuvad metslilleniidul, mida kasutatakse ka mesindusalana.

Dekarboniseerimiskava sisaldab mitmeid uudseid lähenemisviise, nagu TLÜ Dresdeni andmekeskuse heitsoojuse ning reovee ja jõevee soojuspumpade kavandamine edasiseks soojuse tootmiseks. Suuremahulise soojussalvesti laiendamine peaks aitama optimeerida kaugküttevõrku. Edasiste sammudena CO2 neutraalsuse suunas on kavas ka jäätmete termiline kasutamine ja vesiniku kasutamine elektrijaamades.

Päikesesoojusenergia kasutamine Saksamaal

Päikesesoojusenergia tähtsus Saksamaal kasvab pidevalt. 30. mail 2024 avaldas Steinbeisi uurimisinstituut Solites oma värskeima projektikaardi, millelt on näha, et soojusvõrkudes on juba 58 päikesesoojussüsteemi koguvõimsusega 114 megavatti. Lisaks on ehitamisel või planeerimisel 13 kollektoriväljaku kollektoripinnaga 153 000 ruutmeetrit ja veel 107 megavatti. 2025. aasta lõpuks võib päikeseküttevõrkude kogupindala Saksamaal isegi kahekordistuda, mis on paljulubav areng. Solitese teadusdirektor Dirk Mangold näeb aga endiselt turu kasvupotentsiaali ning rõhutab vajadust poliitilise toetuse ja kiiremate kooskõlastusprotsesside järele, mida soodustab veelgi uus soojuse planeerimise seadus.

Dresdenis kasutatavad küttevõrgud pakuvad suurepärast lähenemist erinevate taastuvate soojusallikate kombineerimiseks. Nende efektiivsust tõstavad suuremad tootmisüksused ja ühendatud elektri-soojussüsteem. See mitte ainult ei taga säästvat soojusvarustust, vaid integreerib tõhusalt ka heitsoojuse kasutamise süsteemi. Nagu FVV rõhutab, muutuvad suurlinnapiirkondades taastuvsoojusel varustamisel üha olulisemaks küttevõrgud.