Dresden peene tolmu rünnaku all: kui ohtlik on õhk tänapäeval?

Dresden peene tolmu rünnaku all: kui ohtlik on õhk tänapäeval?

Dresdeni õhukvaliteet on alati avaliku arutelu keskmes. 3. juunil 2025 näitasid Winckelmannstrasse jaamas tehtud mõõtmised, et peentolmust (PM10) tulenev reostus on endiselt tõsine probleem. Peentolmu piirväärtus on 50 mikrogrammi õhu kuupmeetri kohta, kuigi seda väärtust saab ületada vaid 35 korda aastas – seda nõuet on paljudes linnades raske täita. Praegune olukord Saksi osariigi pealinnas peegeldab laiaulatuslikku suundumust, mida föderaalne keskkonnaagentuur kirjeldab väga selgelt.

Dresdenis mõõdetakse õhukvaliteeti kolme põhiparameetriga: peentolm, lämmastikdioksiid ja osoon. Mõõtmismeetodid on selgelt määratletud: Kui lämmastikdioksiid ja osoon on tunni keskmised, siis peentolmu mõõtmine toimub tunni päevase päeva keskmisena. Erilist tähelepanu pööratakse erinevatele piirväärtustele: lämmastikdioksiidi väärtused üle 200 mikrogrammi liigitatakse “väga halvaks”, samas kui peentolmu väärtused alates 100 mikrogrammist kuuluvad sellesse kategooriasse. Muide, Euroopas ootame igal aastal 240 000 enneaegset surma peentolmusaaste tõttu – see arv annab mõtlemisainet.

Praegused mõõdud ja soovitused

Igaüks, kes soovib Dresdeni õhukvaliteedi kohta teada saada, saab seda hõlpsalt teha paljude saadaolevate veebiportaalide ja rakenduste kaudu, mis pakuvad iga tunni järel värskendatavaid andmeid peentolmu ja muude saasteainete kohta. Föderaalse Keskkonnaagentuuri õhuandmete portaal pakub põhjalikku teavet, sealhulgas saasteainete kontsentratsioonide ajalisi suundumusi ning mõõtejaamade saasteolukorra tabelilisi loendeid. Androidi ja iPhone'i tasuta rakendus annab teavet peentolmu, lämmastikdioksiidi ja osooni taseme kohta.

Mis puudutab tervisesoovitusi, siis eriti tundlikud inimesed peaksid viibima siseruumides ja vältima füüsilist pingutust õues, kui peentolmu kvaliteet on “halb” – kui peentolmu on 51–100 mikrogrammi õhukuupmeetri kohta. "Mõõduka" kvaliteedi korral on lühiajalised negatiivsed tervisemõjud ebatõenäolised, kuid ettevaatusabinõud pole täiesti mõttetud.

Pilk põhjustele

Õhusaastel on mitu nägu. Lisaks kohalikule transpordile ja tööstusele on olulised tegurid, mis võivad õhukvaliteeti mõjutada, ka ilmastikutingimused. Pärast võimsat aastavahetuse ilutulestikku on näiteks märgata peentolmu saaste suurenemist. Igal aastal paiskub ilutulestiku kaudu õhku umbes 2050 tonni peentolmu – ainuüksi aastavahetusel 75 protsenti sellest. See saaste ei ole aga aastaringse õhusaastega võrreldes märkimisväärne.

Pikemas perspektiivis näitavad andmed, et Saksamaa heitkogused on viimase 30 aasta jooksul vähenenud ligikaudu 64 protsenti, kusjuures suurim langus on olnud süsinikmonooksiidi heitkogus. Sellest hoolimata ületatakse Saksamaa linnades, sealhulgas Münchenis ja Ludwigsburgis, endiselt lämmastikku sisaldavate saasteainete piirväärtusi. See õpetab meile, et vaatamata edusammudele keskkonnakaitses on veel palju teha.

Õhukvaliteet ei ole ainult numbrite küsimus – see annab ülevaate inimeste ja looduse tervisest. Kui indeks on "halb" või isegi "väga halb", on meie heitkoguste jätkusuutlik muutmine ja ressursside hoolikas kasutamine hädavajalikud. Käsikäes peaksime tagama parema õhu – nii endale kui ka tulevastele põlvedele.