Holokausti üle elanud Margot Karp leiab Dresdenis rahu

Holokausti üle elanud Margot Karp leiab Dresdenis rahu

10. oktoobril 2025 maeti pidulikult Dresdeni uuele iisraellaste kalmistule holokausti üle elanud Margot Neuding-Karp, kes suri USA-s 2022. aastal 102-aastasena. Tema soov sängitada sünnikodusse sai juudi kogukonna poolt heakskiidu, kuigi juutide matmisriitus nõuab tavaliselt surmakohas mulda matmist, kuna päev 24 teatatud. Mälestusteenistus ja matmine toimus neljapäeval ning sellel osales Riikliku Juudi Kogukondade Ühenduse juht Ekaterina Kulakova, kes kirjeldas hauda kui sümboolset uut algust ning rõhutas Margoti perekondlikku sidet linnaga.

Margot Neuding-Karpi liigutav lugu algab Dresdenist, kus ta sündis juudi perre aastal 1920. Natsirežiimi ähvardavatest ohtudest koormatud ema võttis endalt 1937. aastal elu, samal ajal kui Margot päästis isa mürgi üledoosist. Varsti pärast seda küüditati ta koos isaga Poola ja jõudis 1939. aastal Inglismaale, kus elas üle Teise maailmasõja. Pärast sõda astus ta USA sõjaväeteenistusse, kus töötas Nürnbergi protsessil tõlgina. 1948. aastal emigreerus ta koos abikaasa Martin Karpiga USA-sse ja tegi seal eduka karjääri, eriti Chicago ülikooli riiklikus arvamusuuringute keskuses. MDR lisatud.

Auväärne mälestus ja komistuskivid

Selle tähelepanuväärse isiksuse seotust kodulinnaga ei rõhuta ainult tema matmine. Reedel, matustele järgneval päeval, asetatakse komistuskivi Neudingi perekonna viimase kodu ette aadressil Neustädter Tieckstrasse 15. Seda tüüpi memoriaal meenutab natsionaalsotsialismi õudusi ja ohvrite saatust. Praeguseks on Dresdenis kokku pandud 393 komistuskivi, et mälestada ohvreid ja nende elusid.

Komistuskivide ja sarnaste mälestusalgatuste tähtsus on suur, kuna need aitavad säilitada ajaloolist mälu ja heidavad valgust kannatanute lugudele. Sellised algatused nagu holokaustiohvrite nimede keskandmebaas Yad Vashem näitavad, et nende lugude leidmine ja dokumenteerimine on elulise tähtsusega. Nende andmebaasis on hinnanguliselt neli ja pool miljonit mõrvatud juuti ning jõupingutused tuvastamata nimede leidmiseks jätkuvad. Mõlemad algatused – Stolpersteine’i ja Yad Vashemi projekt – tuletavad meile meelde ohvreid ja nende lugude elushoidmise tähtsust.

Margot Karp, kes on ellujäämise sümbol ja unustatud inimeste hääl, on nüüd au sees Dresdenis, paigas, mis on tema jaoks alati olnud erilise tähendusega. Tema tihedat sidet linnaga rõhutab veelgi tema haud, mis jäi teadlikult restaureerimise osana lõpetamata, et jätta ajaloo jäljed nähtavale.